istutamisest

Tööelu on suht rutiinseks muutunud. Äratus on 4.45 ning üljuhul läheb kirja, et alustasime 5.45. hommikuti on päris külm ning esimese vao teed üldjuhul dressikas seljas.
Kaks tiimi on põllul, üks (see kus mina olen jooksja) istutab sandelwoodi (mida kasvatatakse kohe ühe teise puu arvealt elama, nimelt ta on parasiit puu) ning ühte viiest peremees puust ja teine tiim istutab kolme ülejäänut.
Päevad on suht pikad, üldjuhul natuke üle üheksa tunni, ja lõõskav kuumad. Õhtuks oled ikka päris surnd. Kui suurem sündmus välja arvata (üldjuhul järgnev vaba päev), siis üle poole üheksa ma üleval ei suuda olla. Oma osa mängib muidugi ka asjaolu, et kõik vaadatavad filmid on läbi ja olen liikunud audiobookide juurde, kuid neil (nagu mitte nii üllatuslikult välja tuleb) on vägagi uinutav lisaväärtus.
Töö ise nagi ikka on raske, muskel kasvab mühinal hillem lugu on muidugi see, et ma olen traktori poolsest kõrvast juba kergelt kurdiks jäänud... no alati saab loota, kunagi see taastub, kui muidugi mitte, siis õnneks on mul teine kõrv veel.
Kuna me teeme tunnitööd, siis oodatud on alati igasugused rikked ja viivitused. Siis istume lihtsalt traktori varjus vao peal, ajame möla ja vaikselt loodame, et viivitus kestaks kauem... aga ega ta kesta.

kurunurra

Kurunurra (häälda Kananara) on linn lääne Austraalias, mis sõna otseses mõttes ongi keset mittemidagist. Lähim suurem linn on (ja väga ma ei tohiks eksida) 10 sõidutunni kaugusel. See tähendab kokku võttes näiteks seda, et poes on tihtupeale erinevad asjad otsas nt odav piim ja sai ja porgandid jne. Sai jõuab siia külmutatult, sest muudmoodi ei elaks ta seda pikka tulemist üle.
Rahvast on siin päris palju aga ainult kuival hooajal (see on omakorda ka istutamis ja korjamis ja kõik muu hooaeg). Ülejäänud aja aastast kuulub see linn siis kohalikele, kellest vist päris suure protsendi moodustavad aborigeenid (vähemalt linnapildis näeb neid palju). Suuremosa neist elab oma elu, vaatamata Austraalia valitsuste (ilmselgelt mõtetutele jõupingutustele), täpselt nii nagu igalpool mujal Austraalias. See tähendab, et mitte midagi tehes (kuna valitsus annab neile 500 taala nädalas), mis väjendub rohelise muruplatsi leidmises ja seal lihtsalt grupikest koos hängides. Mind huvitab üliväga millest nad seal päevade kaupa lobisevad. Kui pudelipood kell 12 lahti tehakse, astutakse ka sealt läbi. Üldjuhul nad lihtsalt on, kuid aeg ajalt muutuvad nad (eriti õhtuti) agressiivseks ja karjuvad üksteise ja kogu muu maailma peae. Igasugu lugusid liigub ringi.

karavanpargist

Istun siin vaikselt oma telgi ees ja joon oma igapäevast pealetööd õlut (see on õlu, mida juuakse enne pesema minemist ja ainuke asi, mis sa võid selle õlle jooksul teha on oma saapad jalast võtta).
Elus siin karavanpargis on rahulik. Enamus asukatest on pensionärid, kes oma pensionipõlve veedavad oma uhkete ja veel uhkemate karavanitega mööda Austraaliat ringi hängides. Kõige erinevamaid karavane võib siin näha... alates hiiglasuurtest, kus on eraldi magamistuba ja dussiruum ja köök ja elutuba kuni päris tillukesteni ning mõned on lihtsalt kokkupaiktavad majad, mida veetakse järelkärudega kaasas (hiigeltelgid) aga kõik nad on mõeldud eluks teel. Ma ei imestaks, kui mõnedel neist paaridest päris oma maja polegi.
Ja nii nad siis tulevad, suuremosa mõneks päevaks mõned nädalateks. (Näiteks minu naabrid, Jill ja Vern (nii on nende karavani peal kirjas) asusid elama siia paar nädalat hiljem ja on siiani siin. Verni käest saab alati kasulikku ilmateadet, kuigi nüüd, kui vihmahooaeg on möödas, ei ole see väga vahelduv). Ühendavad oma maja elektri ja veega ära pühivad uksealused tolmust puhtaks, käivad kohalikke vaatamisväärsusi kaemas ja ma ütleks, et põhiliselt suhtlevad omasugustega. Voldivad oma uhked kämpimis toolid (toolid, millel on ilmtingimata ka väike laud küljes, kuhu saab oma jooki toetada) järve ääres lahti ja vaatavad järvele. Päike, mis loojub siin praegusel aastaajal küll kell viis, loojub teisele poole aga asi on siisiki vaatamist väärt.
ps. Eneselegi üllatuseks avastasin peale selle loo kirjutamist, et Jill ja Vern (muideks nad olid selle karavanparki omaniku vanemad) on lahkunud ja nende asemel on jed ja Battila Itlldo. Esieks... kus kohast ma nüüd oma nuudlitele vee saan ja teiseks nad on lärmakad.

farmielu oli tore... igatsen. sellise rahuliku rytmiga... ilma t6mblemata. palju avarust, palju 6hku, v2he rahvast ja kuigi ma suutsin oma jalad absoluutselt 2ra l6hkuda, siis tagantj2rele m6eldes oli ikka tore, arvestades j2rgnevaid syndmusi...
peale farmitamist s6itsime tagasi inghami no et seal kohe edasi istutama ja v2etama hakata. ootasime siis natuke ja veel natuke ja siis tuli v2lja, et too ei hakka niipea... nyyd oleme juba 3,5 n2dalat passinud ja midagi pole muutunud... v6i noh 6lu asemel joome nyyd pakiveine (10 taala eest saab 4 liitrit).
vahepeal k2isime port douglases... see on selline v2ike-suur turistiauk, kus liigub ringi palju rikkaid pension2re ja kuna me sinna kategooriasse ei l2he, siis v2gapikalt me seal aega ei veetnud. tee sinna on 2ge... mooda rannikut... ilus ja rand ja k6ik, et vahepalaks oli hea kyll.
j2rgimne t2htaeg on nyyd siis 26es... et siis peaks k6ik 6nn ja r66m meie peale langema... elame n2eme.

niisiis... inghami viimased objektid olid nii m2rjad, et traktoritega p6llule enam ei saanud, mis t2hendab siis seda, et poistele anti labidad k2tte ja minust sai puut6mbaja:)... siis tuli vaba p2ev... siis veel yks ja siis veel kolmas ja siis tuli v2lja, et v2hemalt kaks kolm n2dalat tood enam ei ole.
s6itsime siis carinsi... no et sealt l22nekaldale edasi s6ita ja siis m6nes suuremas linnas tood otsida. et siis kuu aja jooksul teist korda samas linnas.
umbes kolmandal p2eval, kui me ikka veel polnud edasi liikunud ja aina mooda baare olime tuuritanud, tuli v2lja, et tegel on kyll natuke tood. see t2hendas seda, et oli vaja l6unasse s6ita esimesel p2evl 9 tundi ja teisel 12... no sellist aelemist pole ammu olnud... aga v2hemasti sain maailma k6ige paremate linade vahel magada:)
nyyd siis siin farmis... l2him linn on 70km kaugusel ja telefonidel levi ei ole... poest ostsime n2dala aja varustuse korraga 2ra. see peaks siin j2tkuma veel paar n2dalat siis tagasi p6hja vast

nats on tuksis hetkel...

... eelmine nädal oli ainult 4 tööpäeva... kurat. eile hommikul ajasime tööriided selga ja olime kõik kenasti valmis tööks ja isamaa kaitseks kui siis tuli sõnum, et hoopiski vaba päev... raisk. täna siis jõudsime isegi objektile, kui paari tunni pärast saadeti jällegi pooled koju... no täiesti p*****.
no asi ju selles, et kui ma oleks tahtnud inghamisse elama tulla, siis ma valiksin natuke kergema töö... (nt töötaks baaris... võtaks iga neljapäev tissid paljaks ja teeniks sellega kogu nädala raha ära (iga neljapäev on siin nimelt topless baaridaam)) aga ma ju ei tulnud siia ära elama... keegi ei tulnud. arusaadav ju, et kui sa ei käi tööl, siis keegi sulle ju niisama palka ei maksa.

üritasin tükk aega mingit helgemat nooti kogu asja juures leida aga närv on nii must, et ei leia... võibolla järgmine kord

kas te ikka teate, et austraalia on yks soe koht

... no sa arvad, et sa suudad endale ette kujutada, mis on soe aga ega sa ikka ei suuda kyll. isegi ainult paigal istudes sa aina higistad... ja lihtsalt tropistud selles kuumas 2ra. soojapygalad on seal 40 kandis (varjus muidugi) ja kui sa siis p6llul p2iksek2es end liigutad, siis higistavad silmamunad kaa ja katus s6idab myhinal...
praegu elame inghamis... suht tilluke linn vast... yks suur peat2nav... varsti peaksime p6hjapoole edasi liikuma... kuuldavasti sajab seal rohkem
siin on paar korraliku tormi olnud... yks tekitas kogu linnas elektrikatkestuse
2ratus on 5.30... kiirelt hommikusook ja k6ik see mees autosse ja p6llule. kuni 10ni on enamv2hem... ja siis hakkab su vari vaikselt su enda alla 2ra kaduma ning k6ngemine algab ja see ei l6ppe enne, kui sa kahe ajal p6llult 2ra saad ja oma myriseva konditsioneeriga tuppa loivad. kui on v2ga tapvalt palav olnud, siis teed paraja uinaku, enne kui edasi toimetad... kui on kuidagi enamv2hem v6i pole pidanud niipalju tootama, siis v6tad kohe m6ned 6lled:)... ja no siis hakkab h2mmastavat juttu voolama...
firmas tootavad peaaegu ainult eestlased... 11 eestlast 3 saksa tydrukut ja 1 iirlane... seltskond on kirju aga samas v2ga sarnane

no igaljuhul nyyd tootan.... iseenesest yhtki puud istutanud ei ole... olen hoopiski runner. see t2hendab, et pean sahmima nelja inimese vahel ja neile istikuid k2tte viima (yks p2ev raudselt kirjutan detailsemalt aga t2na on aint 20 minti netti alles). igaljuhul minu hellad kontorik2ed on paistes ja valutavad ning igast haavu t2is... varsti saan tugevaks.
vihmaperiood on l2bi saanud ja see ometigi t2hendab, et p2ike on v2ljas ja p2iksep6letused saavad p6letatud... parem 6lg on nagu lahinguv2li:))
nagu arvata v6iski, siis sellises saunas ainuke soov on kuskil varjus kylma 6lut p2evl2bi juua...
kummalisi asju n2eb siin austraaliamaal... nt 6htuti (umbes kuue ajal) lendab mitusada nahkhiirt yhtlases rivis oma 6htusi toimetusi pidama ja hommikuti toole s6ites (umbes kuue ajal) on terve jalgpalli plats tillukesi k2ngurusi t2is. yhtki lindu peale tuvi ja varblase 2ra ei tunne ning taimedega samamoodi... aina m6tlen, et k6igest peaks pilti tegema aga kyll j6uab veel.... vast

kukla poolelt

oolrait... s6it siia sai tehtud ilma suuremate viperusteta (peale seda kui palju viperusi oli juba juhtunud). keegi ei kysinud, et miks ja kui palju ja kas on ikka m6tet... kedagi lihtsalt vast v2ga ei huvitanud.
peale maandumist perthis (kohaliku aja j2rgi 5.20 hommikul), kui olin piisaval m22ral juhmi n2oga mooda lennujaama ringi k6ndinud, kuulsin yllatus yllatus eestikeelt. kaks kutti olid saabunud sama lennuga ja nuputasid nyyd, et mis edasi peale hakata... haakisin end neile sappa ja taksojuht viis meid billabongi backpackersisse... sobib.
voodikoha saamiseks tuleb neile oma passi n2idata... n2itasin ja esimene reaktsioon oli: ahaa eestist... nyyd on meil pisuke probleem... et kuna eestlased minevikus ei ole osanud end k6igeparemini yleval pidada, siis nyd on lugu nii, et niipea, kui ma peaksin end kuidagi halvasti yleval pidama, siis visatakse mind sealt ilma pikemalt arutamata v2lja... no selge. (minu vabat6lgendus inglise keelest).
umbes teise asjana sain koridoris kokku yhe vana tuttavaga, keda ma umbes 3 v6i 4 aastat polnud n2inud... vot sulle teiselpool maakera.
toakaaslaseks yks hiiglatore aussie tydruk, kellega me j2rgnevad p2evad koos h2ngisime... ja siis veel yks kanada poiss ja m6ned iirlased ja muud nipet n2pet aga loomulikult oli seal k6igerohkem eestlasi... nii umbes 10kond:))
nii me seal olime... vahepeal linnapeal vahepeal l6unatamas v6i 6htustamas aga p6hiliselt j6ime 6lut... v2hestel on tood... p6hiliselt on rahvas between jobs.
laup2eva hommikul lendasin l2bi ayers rocki risti yle austraalia vastaskaldale cairnsi. ayers rock on maandumisrada keset mitte midagist, kus on absurdselt palav ja niiske... olgu no tegelikult on seal austraalia k6ige kuulsam ja pyham kalju...http://unearthingasia.com/wp-content/uploads/2009/04/ayers-sunrise-by-ernieski.jpg ahjaa enne seda: kui olime umbes tund aega perthist lennanud, teatas piloot, et lennukil on mingi tehniline probleem ja peame tagasi poorduma... see on tegelikult midagi, mida sa lennukis olles kuulda ei taha...
cairnsis j2rgmisesse b2kp2kersisse ja kolinal magama... toas on uhke konditsioneer, mis hoiab toa m6nusa ja talutava aga millegip2rast roomie tokiost eelistab higistades magada... mis seal ikka
t2na tuleb siis v2lja, et meil on siin hoopiski vihmahooaeg ja tegelikult on kaa hommiku otsa padukaid tulnud... mmmeeeldiv